Like most websites we use cookies. If you're happy with that, just carry on as normal - otherwise to find out more click here.
   
Otsi kodulehelt:
Avaleht   ›   Rändest
Drukuj
Saada sõbrale

Rändest

Üks lindude hämmastavamaid ja põnevamaid võimeid on seotud asjaoluga, et igal aastal rändavad nad tuhandeid kilomeetreid, et veeta talv soojemas ja leebemas kliimas. Tähelepanuväärne on see, et linnud kogunevad igal aastal parvedesse ja lendavad ära – ja kuidas nad seejuures teavad, kuhu lennata, millal äralendu alustada ja millal naasta? Kuidas suudavad nad pikal ja ohtlikul teekonnal ellu jääda, kuidas teavad, millal ilm on rändeks sobilik? Kuidas nad tugeva tuulega toime tulevad? Eelnevad küsimused on inimesi huvitanud juba kaua aega. Tänapäeval teame tänu teadusuuringutele lindude rändest rohkem kui varem, ometi on see ikka veel üheks suurimaks looduseimeks.
Miks linnud rändavad?
Enamik linde rändab selleks, et leida toitu – talvel pole Euroopas „suvist” toitu – putukaid, puuvilju ja seemneid - kerge leida, kuid sellist söögipoolist on rohkesti mujal, kus kliima on soojem ja sõbralikum. Küsid nüüd kindlasti, miks linnud ei jää soojemasse kliimavööndisse kogu aastaks? Vastus on tegelikult väga lihtne – põhjas, kus suvi pole nii palav ja päevad on pikad, on poegi kergem üles kasvatada kui kuumas, kiskjaterohkes lõunas. Rändamine muudab ellijäämise liikidele kergemaks ehkki ka rändel hukkub erinevatel põhjustel palju linde.
Kuidas linnud rändeks valmistuvad?
Et rännuteekond üle elada, peavad linnud olema terved, paraja rasvakihiga ja uue sulestikuga. Ajal, mil pesitsemine on lõppenud ning rände alguseni veel aega, täiustavad linnud oma „rännuvarustust”. Kogu linnu keha kattub nahaaluse rasvakihiga. Rasv on vajalik energia saamiseks rännu ajal, kui korralikust toidust puudus tuleb. Samuti uueneb osadel liikidel (kuid mitte nt suitsupääsukestel) täielikult linnu sulestik. Vanad ja suve jooksul kulunud lennusuled vahetatakse neil värskete vastu välja – lennusuled on teekonnal olulise tähtsusega.
Millal linnud lõunasse lendavad ja kuidas nad teavad, millal on selleks õige aeg?
Linnud hakkavad pesitsusaladelt lahkuma, kui ilmnevad esimesed märgid talve liginemisest - päevad hakkavad lühenema ja temperatuur langeb. Ilm on üheks otsustavaks teguriks, kas linnud lahkuvad varem või hiljem – rände ajal peab ilm olema vähemuutlik ja võimalikult sobiva tuulesuunaga. Lisaks muutub aastatsükli jooksul linnu kehas hormonaalne tase – see põhjustab õigeaegse sulestikuvahetuse ja sütitab rännukihu.
Kuidas linnud teavad, kuhu lennata?
Linnud saavad rändel palju teavet maastikust, millest nad üle lendavad. Siiski on neil orienteerumiseks kolm tähtsamat infoallikat – päike, tähed ja maa magnetväli. Nende abil määrab lind oma asukoha ja teab õiget lennusuunda. Linnud lendavad tähtede ja päikese järgi ning tunnetavad maa magnetvälja erilise retseptoriga, mis asub noka kohal. Noored linnud õpivad kogu selle informatsiooni kasutamist oma esimestel rännakutel.
Mitsubishi Corporation